Tavaliselt heidetakse meestele liigiomaselt ette liigset pealispindsust ja vähest põhjalikkust. Kes iganes need etteheited on välja mõelnud, pole ilmselt kohtunud Hannes Veltiga.
Tallinna Kristiine gümnaasiumis muusika- ja reaalklassis tudeerinud noormees alustas juba puberteedieas tõsist töömeheelu. Mitte, et teisiti ei saanuks, aga nii oli lihtsalt kolme pojaga peres kombeks. Hannes oli pere keskmine võsu ning juba 15 aastaselt käis ta suvevaheaegadel Soomes ja Rootsis ehitusabitöid tegemas. Ja nii vahelduva eduga gümnaasiumi lõpuni.
Peale keskkooli paelus teda jätkuvalt ehitusvaldkond ja ta alustas õpinguid TTÜ-s riigieelarvelisel kohal sillaehituse erialal, kuid jättis selle peagi pooleli, kuna valik ei tundunud enam õige. Samas osales Euroopa Liidu projektis, mille tulemusel lõpetas 10 kuuga ehitusalase rakendusliku erihariduse ning oli ainuke programmis alustanutest, kes sellisele õppetempole vastu pidas ja edukalt lõpetas.
Töötades mõned kuud ehitusalal sai Hannes veelgi põnevama väljakutse: „HansaUuringud OÜ tegi pakkumise ühineda nende meeskonnaga ning alustada karjääri konsultandina ning projektijuhina EL toetusprojektide valdkonnas,“ lausub ta.
Nii saigi Hannesest projektikirjutaja, kes tõi enda sõnul esimesel aastal ära 100% kirjutatud projektide rahadest, hiljem konkurentsi tingimustes vähenes see 70%. Paralleelselt Tallinna Majanduskooli turundust õppima asunud noormehe kontole võis nelja aastase töö tulemusena kirjutada ca 6 miljoni euro ulatuses toetusrahasid, edukate projektide hulk ületas 50. Ja koos projektikirjutaja karjääri lõpuga sai ühele poole ka majanduskool, mille Hannes lõpetas klassi parimate seas.
„Lõpetasin veebruaris 2011 kooli, siis kohe kuulsingi Ekspordirevolutsiooni programmist. Tuttav tegi Facebookis EASi maha, et koolitatakse ekspordijuhte aga ei suudeta väikeettevõtete eksporti toetada nii palju kui vaja,“ räägib Hannes. „Tegu oli negatiivse arvamusega, mis minu tähelepanu pälvis. Klikkasin huvi pärast, ja mulle programm sobis. Seni olin kogunud raha, et minna Inglismaale edasi õppima. Otsustasin ennast proovile panna ning edu korral olin valmis muutma plaani.“
Töömessiks oli Hannes valmistunud sajaga. Ettevõtted olid risti-põiki läbi analüüsitud, plussid-miinused kirjas. Pakk CV-sid igaks juhuks kaasas, alustas Hannes taktikaliselt vestlust nende ettevõtetega, kuhu kulges väiksem järjekord. Kui ka populaarsemate firmade järjekorrad ajapikku lühenesid, astus ka sealt läbi. Kokku kogunes vestlusi 13 ettevõttega, kellest kuuega sai ta ka järelintervjuule ning hiljem kolmega jätkusid tõsisemad läbirääkimised.
KITman AS, kus Hannes täna töötab, sai valitud parima omavahelise klapi ja asukoha tõttu. „KITmanis võlus mind, see et tegu pole tavalise metallitööstusega, vaid väga vana ja väärika, 75 aastase ettevõttega. Ettevõtte toodab ühiskondlikku mööblit metallist ja puidust, on innovaatiline, pidevalt arendab ja uuendab tootmist, juurutab tootmisesse uusi tootegruppe ja pürib uutele turgudele. Igav siin pole!“
Hannese otsene vastutus on uute koostööpartnerite, edasimüüjate ja klientide leidmine nii Soomes kui mujal Euroopas. Lisaks vastutab ta Soome riigihangete eest. KITmanil lähebki üle poole toodangust ekspordiks, sellest omakorda suurim osa jõuab põhjanaabrite juurde. Suurimatest töövõitudest tõstab Hannes esile Helsingi Ülikooli raamatukogu hankevõitu, kus KITman sisustab 75% osas hiiglasliku raamatukogu laudade, sohvade, esitlusmööbli, jms.
Ekspordirevolutsioonist rääkides kiidab Hannes ennekõike Rootsi koolitusi. „Sain palju uusi ideid, lähenemisviise, teadmisi, mõtteteri“ ütleb ta. Väga tähtis on tema sisselamises olnud ka mentori osa. Jaan Järv on olnud abiks siis kui organisatsioonist küsida ei tihka. „Välistugi aitas palju kaasa,“ kiidab Hannes.
Hannesel on kujunenud ka oma arusaam sellest, kuidas välisilmas Eestisse ja eestlastesse suhtutakse. „Lähinaabrid nagu soomlased teavad, et me teeme head kvaliteeti, kuid käituvad ikka nagu noorema vennaga ja püüavad pidevalt kaubelda paremat hinda. Mida kaugemale Eestist, seda olulisemaks muutub toote tarnekindlus, järelteenidus ja probleemide lahendamise suutlikkus,“ arutleb ta.
Hannes, kes põhitööst vabal ajal oma ehitusmeistri oskusi vanaisa maja renoveerides lihvib, kinnitab, et on tänu Ekspordirevolutsioonile leidnud sõpru kogu eluks - huvitavaid ja tarku inimesi, mõttekaaslasi, kellega saab ärielust rääkida. „Nagu ikka, liigub sama huviala inimeste vahel kõige kvaliteetsem info“.