Saku Metalli ekspordi müügijuhti Alar Niidast on alati kannustanud uued väljakutsed ja pea ees tundmatusse hüppamine. Nii pole ka imestada , et tänu Ekspordirevolutsiooni programmile Saku Metalli uksetehases ekspordi müügijuhi ametit pidav noormees on vaatamata oma 25. eluaastale jõudnud elada, koolis käia ning tööd teha nii Floridas kui Austraalias. Veel armastab ta igaks päevaks teha detailse plaani ja siis see täpipealt ellu viia ning iga tehtud asja taha linnukese joonistada.
Tegelikult on aga Alar üha rohkem Eestiski tüüpilisemaks muutuva elulaadi esindaja. Inglise keele süvaõppega tegi ta algust juba lasteaias. Eesti gümnaasiumi asemele valis aga vahetusõpilase elu Floridas, kus teda ümbritses elu nagu tüüpilises Hollywoodi noortefilmis: iga puu all ja koridorinurgas oma viieliikmeline punt ajamas oma asja.
Et Alar sattus elama kabareeomaniku juurde, kujunes tema pundiks sel õppeaastal kunstihuviliste tüüpide seltskond. „Ma sain valida, millisesse osariiki tahan õppima minna ja ma muidugi valisin kõige soojema,“ meenutab ta oma suurte seikluste algust. Ja kõneleb seejärel mitmetest põnevatest juhtumitest lombi taga. Peamine, tänu kabareeomanikule leidis temas oma alge ka huvi ärimaailma vastu. Tõsi, Ameerika haridust Eestis ei tunnistatud ning nii tuli tal 12. klass siiski Gustav Adolfi Gümnaasiumis lõpetada.
Gümnaasiumidiplom käes, otsustas Alar minna õppima TTÜ mehhaanikateaduskonda tootearendust ja nüüdsama on ta samal alal just magistrantuuris. „Mind on ikka huvitanud tehnika, konstruktsioonid, nende tugevdamine, tugevusarvutused,“ pajatab ta oma erialast.
Ometigi viis reisikirg Alari pärast paari õpinguaastat taaskord välismaale ennast proovile panema. See oli aastatel 2009-2010, mil ta Austraaliasse lendas. Tema tööandjaks sai ettevõte, kes haldas kõiki regiooni farme, ning Alaril õnnestus ühe kuu kaupa proovida nii virsikute korjamist kui paljusid teisi sealseid põllumajandustöid.
Oma tugevusi-nõrkusi hinnates arvab Alar, et „suhtlemine tal kõige nõrgem külg just pole“, mistõttu müügitöö tundub ka sobivat. Ekspordirevolutsiooni programmist kuulis ta alul oma emalt, kes oli lugenud lehest tutvustavat artiklit. Saku Metalliga haakus nooruk algusest peale hästi: olid ju metallkonstruktsioonid just tema eriala ja kirg!
Kuigi indu ja taipu Alaris jätkub, jäi aga alguses tööle asudes puudu just neist teadmistest, mida ta edaspidi Ekspordirevolutsiooni programmis omandas. Kuidas teha esimest nn külma kõne? Kuidas kirjutada esimest e-maili? Seetõttu meenutab Alar oma esimest kontaktivõtmist 50-60 Rootsi ettevõttega pigem kui läbikukkumist. „Ajastus oli vale, just olid algamas suvepuhkused. Ja kõnet oleksin pidanud paremini harjutama. Läksin liiga kergelt peale,“ on ta enesekriitiline. Viis-kuus huvilist oli tema arust nõrk tulemus.
Alar müüb peamiselt Rootsi, sest Gustav Adolfis õppis ta just rootsi keele süvaõppega klassis. „Saku Metalli uksetehase eelisteks on kvaliteet, suur tootmismaht ja kiire tarneaeg. Nelja nädalaga suudame tarnida praktiliselt kõik vajaliku.“
Alarile tema töö meeldib. See, et saab kokku panna projekte, mis annab lisaks müügitööle vahelduse ja mitmekülgse võimaluse enesetäiendamiseks. „Minu jaoks on müük kliendi aitamine ja tema ostuvajaduste rahuldamine. Tuleb leida konkreetne kliendile vajalik toode ning sellest lähtuda,“ ütleb ta.
Nüüd, olles aasta oma ametipostil, teab ta paljut, mis müügis edu loob. Näiteks, et pealepressitud lahendus ei ole kestev. Et reedeti pärast kella 12 pole mõtet rootslasi töölt otsida ja kui klient ütleb kindla ei, siis tuleb ikka edasi uurida, miks ei taha, kas võib muud abi pakkuda, jne, jne.
„Aastane koolitusprotsess müügijuhtidele oli teadmiste andjana ja silmaringi avardajana väga oluline, ükski ettevõte ei suudaks sellist koolitust iseseisvalt pakkuda,“ lausub ta.