Printcenteri ekspordi müügijuht Andrus Aasvere (32) avastas eneses tõelise müügimehe talendi pärast pikki ajalooõpinguid, postiljonitööd Taanis ja sellele järgnenud aastatepikkust rabelemist kanalisatsioonipaigaldajana. Nüüd usub ta, et on leidnud oma tõelise kutsumuse ja soovitab kõigile müügitöö tegijatele järgida kolme põhilist edutegurit: kuulata, mida vajatakse, olla alati viisakas ja säilitada igas olukorras rahu.
Haapsalust pärit Andrus ei olnud enam esimeses nooruses, kui ta 2012. aasta alguses otsustas kandideerida Ekspordirevolutsiooni programmi, et leida tööd mõnes tublis eksporti viljelevas Eesti tööstusettevõttes. Ta oli siis juba 31. Hoogu andis talle Haapsalust pärit hea tuttava osalemine samas programmis aasta varem.
Andrusest peegeldub otsiv hing. Lapsepõlves lummasid teda vana- ja keskaeg, millest tingituna sai ka Tallinna Ülikooli ajalooõpetajaks õppima mindud. Kuid pedagoogiline pool talle siiski ei istunud ning kool sai vahetatud Humanitaarinstituudi vastu. Kuna ajaloost elatuda on raske, proovis Andrus juba varakult mitmeid ameteid: oli müüja elektroonikapoes ja kauples autode varuosadega. 2006. aastal, pärast kooli lõppu, sai aga Eesti elust küllalt ja ta otsustas õnne proovida Taanis, kus parasjagu töötas ka tema elukaaslane. Elamistingimusteks olid vaid toake kolmetoalisest korterist, madrats ja tool. Küll aga leidis ta töö Kopenhaagenist 30 km kaugusel väikelinnas, kuhu väntas igal hilisõhtul tööandja antud jalgrattaga, et terve öö posti laiali kanda ja hommikul taas 30 km koju tagasi vändata, seda ca 2500 eurose kuupalgaga.
Kuid Taanis ei pidanud Andrus siiski kaua vastu, sest elu dikteeris kojupöördumise. Nii tuli tema ellu lausa kuueks aastaks uus buumiajale iseloomulik töö – välistrasside ehitamine: vesi, kanalisatsioon, drenaaž – kuni buum läbi sai ning Andrusel uus huvi õppimise vastu tekkis. Sedapuhku astus ta sisse Tartu Ülikooli magistrantuuri, aastaks oli 2010 ja erialaks finantsjuhtimine.
2012. aastal komistas alles oma kohta otsiv Andrus Ekspordirevolutsiooni programmi otsa, mille oli läbinud ka tema hea tuttav Oliver Pets ja milles lootis ta leida uue tõsise väljakutse endalegi. Ekspordirevolutsiooni töömessil löödi käed Maardus asuva trükikojaga Printcenter, kus Andruse lahti lükata jäi vana tuttav Taani turg.
„Müük pakub mulle tõelist rahuldust, töös on pidevad väljakutsed,“ pakatab Andrus rahulolust. Viimase aasta jooksul on ta põhjalikult Taani trükiturgu tundma õppinud ja saanud ka usaldusväärse kontakti Taani suurima müügialuste valmistajaga.
Seni Taani poole umbes paarkümmend külma kõnet teinud Andruse sõnul on nende ettevõtte trumbiks Taani turul reageerimise kiirus, sest hindadega alati odavamad olla ei suudeta. „Taani edasimüüjad on olnud senise koostööga samuti väga rahul, sest nende kliendid on hakanud eelistama just meie teatud tooteid, mis erinevad Taani trükikodade pakutavast,“ märgib ta. Tööd teeb Andrus paralleelselt nii edasimüüjate kui ka tööstusettevõtetest suurklientidega - vahel näkkab siin, vahel seal.
Oma esimeste müügiläbirääkimiste kohta Taanis ütleb ta tagantjärgi, et tegi mitmeid vigu, mida hiljem Ekspordirevolutsiooni müügiläbirääkimiste simulatsioonis mõistis. Näiteks lubas potentsiaalsetele klientidele kokku liiga palju asju, mille täitmise osas tal tegelikult kindlust polnud. „Aga ma olen sellest nüüd õppinud ja omad järeldused teinud,“ sõnab Andrus. Tema eesmärk on muuta Taani turg Printcenteri suurimaks välisturuks ja võtta siis kohe ette mõni uus välisriik.