TNS Emor viis käesoleva aasta veebruarist aprillini läbi meediapäeva uuringu, kus ca 1200 vastajat panid isetäidetavasse päevikusse 15-minutilise täpsusega kirja päevase meediatarbimise. Verivärsked andmed on nüüd koos. Saame teada meediapäevast raadio, ajalehtede, ajakirjade, tele, Netflixi, sotsiaalmeedia, uudisportaalide, digilehtede, YouTube’i, mängude, muusikateenuste (Spotify jne) ja muud internetis surfamise otsingumahud. Hanno Kindel, meediaagentuuri OMD tegevjuht, teeb läbilõike erinevate põlvkondade meediakasutusest Eestis.
Uuring kinnitab paradigma muutust. Muutus 50-60-aastaste elanike eelistuste seas on väike. Millenniumipõlvkonnas, st 15-30-aastaste seas, on muutused märgatavad. Kui võtame kõik vastajad kokku vanuses 15-70, siis on pilt klassikaline: päeva esimesel poolel domineerib raadio, alates 18.00 hakkab domineerima tele, päeva peale kokku on mingid hetked sotsiaalmeedia, uudisteportaalide päralt.
15-30-aastased ehk nn millenniumipõlvkonnal (mis jaguneb 2/3 vanemaid ja 1/3 nooremad) on sotsiaalmeedia esimesel või napilt teisel kohal. Raadio ei ole täiesti kadunud, kella 7.00- 13.00 on raadioreiting arvestatav, kella 19 kuni südaööni on ka telekoondreiting hea. Digitaalse meedia tarbimise kohta on uuringus põhjalik analüüs. Kui ühendada üheks jooneks sotsiaalmeedia, uudisteportaalid, digilehed, YouTube, mängude mängimine, muusikateenuste tarbimine ja lihtsalt internetis surfamine, kõrgub online-meedia joon kõrges kaares üle traditsioonilise meedia. 15-30-aastaste seas toimub erinevate meediatüüpide üheaegne tarbimine. Digitaalse meedia tarbimise analüüsil on uuele meediale iseloomulikud väiksemad reitingud, meedia risttarbimise tulemusena puudub keskendatus ühele.
Millienniumipõlvkonnal on põhikeskuses nutitelefon, tahvelarvuti on veidi langev trend. Tegevus toimub mobiilis eriti 15-19-aastaste vanusegrupis, kus kõikvõimalikud suhtlusrakendused omavad kõrgeid protsente. Rakendus Facebook Messengeri kasutajaskond on 15-19 sihtrühmas kõige kõrgem, väga tugev konkurent on Skype, mis on mobiilsena kasutatav ka teiste vanuserühmade seas. Kõige tugevama sihtrühma indeksiga on Snapchat. Snapchat on ülitugevalt levinud 15-19 sihtrühmas, Snapchati drastiline kukkumine, täpsemalt 8 korda, toimub 20-29 sihtrühmas. Neljandal kohal on Viber.
Mida vanem sihtgrupp, seda enam kuivab kokku tegevuste loetelu, mida internetis kasutatakse. Facebooki kasutamisprotsent on kõige kõrgem 20-29, seejärel 15-19-aastaste seas.
Uudistekeskkonnad ei erine, jämedalt öeldes on sama suur huvi nii Delfi kui ka Postimehe uudiste vastu nii 20-29 kui ka 15-19 sihtgrupis. Teatud meediatüüpide tarbimine on seotud elutsükliga, noorematel pole kunagi olnud aega telerite ees istuda. Teismelistel on populaarsed tegevused, mida saab teha nutitelefonis väljaspool kodu.
Must have meediaplaneerimine: Peter Field soovitas 10 aastat tagasi keskenduda piiratud eelarvega töötades meediavalikus kolme meediatüübi printsiibile: valida peamine meediakanal (näiteks telereklaam), seejärel valida esimene toetav meediakanal (online reklaam) ja lõpuks teine abistav meediatüüp (välireklaam või raadio). Me muutume ajas ja väljakutsed turunduses samuti. Neli aastat tagasi tegi Peter Field täpsustuse, et kolme meediatüüpi tuleb laiendada. 20-29 sihtrühm on sünnist saati elanud online maailmas, nende puhul oleks meediatüüpide valik nagu Emori meediapäeva jaotuses - puudub mõiste online reklaam, mis on jaotatud sotsiaalmeediaks, uudisteportaalideks digilehtedeks, YouTube’iks, mängudeks, muusikateenusteks ja internetis surfamiseks. Seega tuleb 20-29 sihtgrupi eelistuste seas jälgida väga laia spektrit. 20-25 sarnaneb 15-19 valikutega. Traditsioonilisemad meediatüübid tulevad päevakorda siis, kui elus tekib teatav korrastatus, kui tekib rutiin, siis saavad traditsioonilised meediakanalid jala ukse vahele.
Tule koolitusele "Turunduskommunikatsioon", kus on lektoriteks Moonika Kiop ja Hanno Kindel.