fbpx Kuidas blondist inkassaatorist sai lumesahkade eksportija | Marketingi Instituut
23.01.13

Kuidas blondist inkassaatorist sai lumesahkade eksportija

Seda, et kardinaalseid karjäärimuutusi ei tee vaid koondatud ja tippjuhid, juhtub harva. Kuid siiski juhtub. Kui keegi oleks Mairi Peetersoole veel paari aasta eest ennustanud, et ta jätab oma juristitöö pangas, vaimustub lumesahkadest ja hakkab Eesti väikefirma tehnikat innukalt Saksamaale eksportima, oleks ta ilmselt vaid naernud.

Ometigi täpselt nii läks. Otepäält pärit juristiharidusega neiust, kes oli viimased kuus ja pool aastat aidanud SEB Pangal välja nõuda sadu ja sadu probleemseid laene, tuua vara tagasi kümnetest täite-, kohtu- ja pankrotimenetlustest, sai ühel hetkel pangatööst kõrini ning ta haaras sootuks teistsugusest võimalusest - läks õppima ekspordijuhiks ning asus tööle paarikümne töötajaga lumesahku tootvasse Eesti ettevõttesse Meiren Engineering.

Juba Otepää gümnaasiumis õppides paistis ta silma õpilasomavalitsuse eesotsas, põrgatas end korvpallinaiskonnas Valgamaa meistriks, tegutses Euroopa Noorte välisprojektides, osales Otepää teatritrupi töös ja jõudis isegi paaris suuremas Eesti filmis episoodilisi rolle mängida. Kuid kõige enam armastas ta siiski väidelda ja kaubelda. „Väitlemine ja müük on minu jaoks ennekõike võistlus iseendaga, tean, et vajadusel suudan ka pimedale prillid maha müüa“, möönab ta ise. Need kaks omadust said ka määravaks edasises.

Pärast gümnaasiumi lõppu Otepäält pealinna kolinud Mairi teadis selgelt, et tahab saada juristiks. Juristiharidus taskus sai temast ligi seitsmeks aastaks AS-i SEB Pank jurist, sellest viimase poole esindas ta panka kõrgendatud äririski divisjonis ning oli selleks kurjaks inimeseks, kes pressis raskustesse sattunud firmadelt ja eraisikutelt halastamatult välja pangale kuuluva osa. „Ma õppisin hästi tundma inimesi ja leidma igaühes üles õige motivataatori, mis aitas lahendada keerulist olukorda,“ räägib ta. „Kes vajas lohutust, kes karmi sõna, kes muud. Blondid juuksed ja sõbralik nägu aitasid erinevates menetlustes ja kohtuvaidlustes üldiselt kaasa, sest panid inimesi mind alahinnates vigu tegema.“

2012. aasta algul hakkas Mairile tunduma, et kuigi pangas on soe, palk hea ja tema tööga ollakse rahul, puudub siiski edasine kasvuvõimalus. Mairi tahtis kogeda midagi uut, saavutada rohkem, jõuda kaugemale ja vastu võtta uusi väljakutseid. „Minu moto on alati olnud: kas kõik või mitte midagi ja kui midagi teha, siis teha seda hästi“, teatab ta veenvalt. Määravaks uue elukutse leidmisel sai tema postkasti potsatanud kutse, mis innustas kandideerima Ekspordirevolutsiooni programmi. „Mulle tundus see kohe huvitav, sest tegelikult mulle väga meeldib kaubelda ja erineva kultuuriruumi taustaga inimestega suhelda. Kui olen olnud lõunamaades, siis olen nautinud kauplemisvõimalusi ja müügiprotsessi kui sellist,“ ütleb Mairi. „Lisaks oli mul hiljuti Punklaulupeol vabatahtlikuna töötades võimalus end ka müügitöös proovile panna: meile anti ülesanne müüa laulupeolistele piparkooke, mis tundus suvist kuumalainet ja õllemelu arvestades alguses ilmvõimatuna. Kuid nii nagu olin omandanud pangas oskuse leida erinevate inimeste erinevad motivaatorid tehinguteks, leidsin siingi kiiresti üles eri inimeste „õiged nupud“. Üks mu lemmiklauseid, mis pani inimesi ostma korraga kahte ja enamat pakki, oli see: üks pakk maksab 50 senti, kuid kui annate ainult ühe euro, saate tervelt kaks pakki imehäid piparkooke. Inimesed imestasid, et küll on hea diil, ja muudkui ostsid! Suutsin eneselegi üllatuseks kolme-nelja tunniga müüa üle 350 paki piparkooke.“

Ekspordirevolutsiooni tiheda sõela, kus 25 kohale kandideeris üle 400 rahvusvahelise kogemusega kõrgharitud noort, aitas Mairil läbida hea veenmis- ja saksa keele oskus ning Georg-August-Univestität von Göttingeni ülikooli magistrantuuris veedetud poolaasta. Ka lumesahkade tootmisega tegelevale OÜ-le Meiren Engineering jäi neiu teravalt silma.

„Meie vahel tekkis kohe vajalik keemia,“ meenutab Mairi Ekspordirevolutsiooni töömessi, kus tal tuli kõrvuti teiste kandidaatidega ennast igale ettevõttele maksimaalselt paari minuti jooksul esitleda.

Jaan Meikup ja Raoul Renseri poolt loodud Meiren Engineeringusse tööle asudes kaotas Mairi enda sõnul küll esialgu palgas, kuid seevastu on tal olemas varasemast suurem ind ja motivatsioon uute eesmärkide poole püüdlemiseks. „Mul on perspektiivis võimalik teenida oluliselt rohkem kui pangas.“

Mairi on poole aastaga tehnikamaailma hästi sisse elanud. Ta räägib pikalt ja detailselt oma tööandja erinevatest patentidest, agressiivsest sahaterast, lisatera mehhanismist, elastsest hammas-kummitera kasulikkusest, nihutussüsteemist ja paljust muust, mis teevad Meiren Engineeringu sahad väga nõututeks Skandinaavias ja peaks osutuma ka eelistatuks Saksamaal. Päris kindlasti kandideerivad nad turul vaid tippklassi tegijatega, mitte odava hinnaga, vaid kvaliteedi ja toodete innovaatiliste lahendustega, märgib Mairi, kellel on esimesed arvestatavad töövõidud pärast hoolika turu-uuringu ja ekspordiplaani koostamist siiski juba ette näidata: Meireni sahad on hetkel Saksamaal võetud testimisse kolmes tehnopargis. Tavaliselt läheb Saksamaal välisettevõtetel oma seadmete vastu huvi tekitamiseks ja katsetusteni jõudmiseks oma paar aastat. Seda kinnitab ka Saksamaal 20 aastat tegutsenud ärimentor Lauri Karp. Kui testimistest saabub tagasiside ja vastused, viiakse vajadusel mudelitesse sisse parendused ja seejärel peaks Saksa turg olema müügiks küps. Lisaks linna- ja maanteesahkadele nimetab noor ekspordijuht ühe võimaliku ostjategrupina lennujaamasid, sest näiteks Tallinna ja Riia lennujaamades on Meireni sahad saanud väga head praktikat. „Meireni senisest toodangust 85% läheb ekspordiks, peamiselt Rootsi ja Soome,“ räägib blond müügitar. „Hetkel on Meiren Engineeringu tootmisvõimsus koos Saksamaa jaoks broneeritud mahuga kokku 960 sahka aastas.“

Mairi ei salga, et uus professionaalne väljakutse on tema jaoks suur. „Tihti pöördutakse minu poole meilitsi kui härra Peetersoo, sest naisi sellises tehnilises valdkonnas ei osata oodata,“ ütleb Mairi, kellele alles hiljem meenus, et oli terve elu olnud füüsikas nelja-viieline. „Ma olen avastanud, et vaimustun tehnikast, sealhulgas sahkadest jm tehnilistest lahendustest. Juba väikese tüdrukuna olin oma ema meelehärmiks usin telefonide ja föönide lahtikiskuja, et näha kuidas juhtmed seal sees on ühendatud.“

Mairi sõnul on kogu elu müük ning talle on alati meeldinud suhelda ja leida inimtüübile vastavat lähenemisnurka, mis müügi võimalikuks muudavad. „Jah, sellist kannapööret poleks ma osanud isegi endale ette näha, kuid seda suurem rõõm on avastusest, et lisaks juurale ja müügioskustele on minus peidus ka inseneriplika.“

 

Infopesa: 
Kommenteeri meie Facebooki lehel