Liis Arroval, kes viimased 11 kuud Lõuna-Eestis Kambjas OÜ Trives palgal on ja kõiksugu puidust liiste muule ilmale maha müüa proovib, on harjunud sellega, et kui ta midagi ette võtab, peab ta selles olema parim. Teisisõnu põhjalikum, aktiivsem ja nõudlikum kui teised. Võib-olla on selles süüdi Pärnu eliitkooli Sütevaka põhjalik humanitaarharidus, võib-olla aga geenid. Mis täpselt, seda ei tea ka Liisi ise. Kuid alatasa kuuleb ta end ümbritsevatelt inimestelt , et ta on maksimalist.
Nõudlikkust enda tegemistes on tal tulnud õppida igatahes maast madalat. 11 flöödiõpinguid, veidi vähem oboed ja klaverit – see oli Võrumaa neiule hea algus. Pangandusse suurte rahade juurde püüelnud Liisi teele sattus Tartus majandusteaduskonnas õppides Southwesterni raamatumüüjate tööpakkumine. Seal osales esimeste seas, sai hea väljaõppe. 2005 aasta suvel Ameerikas raamatuid müües teenis ta ka esimese aasta eestlastest suurima palga – kolme kuuga 100 000 krooni.
Gümnaasiumis õppimise ajal ja ka pärast seda aastaid kohvikutes ettekandajana leiba teenides olid tal aga alati kõige suuremad jootrahad.
„Süües kasvab isu,“ naerab Liisi ise oma senist kiiret arenguteed, mis viis ta ülikooliõpingutega paralleelselt tööle panka. Alguses tellerina, siis aga juba tellerite mentori ja finantsnõustajana. Kuid siis tulid pere, lapsed ja tööpaus. Täna on tal kodus Elvas kasida juba kaks last.
Ekspordirevolutsiooni programmi sattus Liis just sel ajal kui kolme-aastane kodusolemine hakkas ära tüütama ja ka paralleelsed magistriõpingud läbi said. Kuigi teda ootas tagasi hea palgaga töökoht pangas, otsustas ta proovida õnne täiesti uuel alal. Pani avalduse posti ega lootnud sellest suurt midagi. „Oskasin suhelda inimestega, töötada teeninduses, kuid b2b oli mulle tundmatu valdkond,“ räägib Liis.
Ekspordirevolutsiooni töömessil Tallinki hotellis pani Liisile silma peale 4-5 ettevõtet. Trives, mis Liisi esimesena välja valis, on 2,5 miljoni eurose käibega liistumüüja, kel huvi vallutada oma toodanguga Põhjamaad. Üle 70% toodangust lähebki firmal ekspordiks.
„Minu sihtturud on Skandinaavia. Norra, Rootsi, Taani. Müügitööd teen iga päev,“ jutustab Liis. Skandinaavias on tal juba leitud kümmekond uut klienti, mitmelt poolt on ka saadud tellimusi proovipartiidele, jne. Trivesi eeliseks peab ta väiksust ehk sellest tulenevat paindlikkust.
Liisi seni suurimad positiivsed müügikogemused on seotud tema norra keele oskusega. „Ma alustan tavaliselt suhtlust inglise keeles aga siis mõne aja pärast ütlen, et kirjutada või vastata võib mulle ka norra keeles, sest oskan seda natuke. See avab tavaliselt vestluspartnerid, muudab ka rohkem huvitunuteks,“ räägib ta. „Üks nipp, mida kasutan, on seotud meie firma nimega. Küsin, et kas nad teavad, mida sõna Trives norra keeles tähendab ja et see tähendab ennast hästi tundma.“
Liisi sõnul on tal olnud raske harjuda sellega, et norralased teavad ikka Eestist väga vähe ja seostavad meid endiselt Venemaaga. Seda, et oleme ka puidutoodete turul aktiivne riik, ka eriti ei teata.
„Mulle on Ekspordirevolutsiooni sattumisest olnud palju kasu just selles osas, et olen saanud õpitut kohe ka tööl kasutada,“ võtab Liis senised 11 kuud kokku. Enda sõnul meeldib talle tootmisettevõttes rohkem kui pangas ja kindlasti on ta alles suure ja põneva karjääri alguses.“Minu otsus ennast puidu töötlemisega siduda on tehtud pikaajalisele kasule mõeldes, sest seda valdkonda on Eestis veel pikaks ajaks,” möönab ta.