
Jaagup on põline Läänemaa nooremees, haapsalukas. Koolipõlves harrastas ta sarnaselt koolivendadele mitmeid spordialasid, millest lemmikuks kujunes tennis. Selle kuningliku reketialaga tegeles ta alates viiendast eluaastast kuni gümnaasiumi lõpuni vägagi aktiivselt, kuid parimad sportlikud tulemused tõi ta koju siiski sootuks teisel alal – laskmises. Mitmed EMV medalid ja parimatel päevadel kuulumine viie parima Eesti laskuri sekka, tähendas head silma ja kindlat kätt.
Wiedemanni Gümnaasiumis õppinud noorukile avanes 13. aastaselt suurepärane võimalus aastaks Taisse õppima lennata. Rahvusvaheline kool, kust sai alguse Jaagupi suurepärane inglise keele oskus, asus Pattayas ja kandis nime „International School of Regents“. Samas erakoolis said inglise keele selgeks ka Jaagupi vend ja kaks õde.
Tallinna kolides ja TTÜsse ärindust õppima asudes laitsid lähedased selle idee maha. Eriti ei meeldinud see mõte Jaagupi emale – las poiss õpib ikka midagi kasulikku selgeks.
Jaagupi esimesed tõsised tööalased ristsed viisid noormehe kohe pärast gümnaasiumi lõppu suure lombi taha raamatuid müüma. Õigupoolest soovitas üks Haapsalu sõber Jaagupile sellist teenimisvõimalust katsetada. Southwesterni põhjalikest aktiivmüügi koolitustest oli kasu sedavõrd, et esimesel suvel müüs Haapsalu nooruk juba 20 000 dollari eest raamatuid, teenides sellest ise veidi alla 10 000. Tolle suve 150 uustulnuka seas andis see 14. tulemuse. Järgmiseks aastaks keskendus Jaagup veelgi tõsisemalt ja tegi ka ca 15% parema müügitulemuse. Kolmandal suvel aga enam sellist pühendumust polnud ning tulemused jäid eelnevatele aastatele alla.
Tänane müügitöös kogenud ja aktiivne Jaagup kujuneski välja peamiselt USAs.
„Kõige tähtsam õppetund oli, et müügitöös on olulisim süsteemsus,“ räägib ta. „Ja väga oluline on teada, miks sa midagi teed ning igal su sõnal ja pausil peab oleme kindel tähendus.“
Suurimaks väärtuseks aga nii enda jaoks kui ehk enamuse Southwesterni kaudu raamatuid müünud noore jaoks peab Jaagup aga kiiret oskust inimese näoilmete, hoiaku ja hääle järgi tema tüübiprofiili määratleda ja selle kaudu sobiv suhtlustaktika valida. „Nende kolme suvega kohtusin töö käigus Ameerikas ca 9000 perega,“ märgib ta. „Ja see on kogemus, mis on kasuks kogu eluks.“
Pärast lühidast sõjaväeteenistust, kus sportlikule Jaagupile sai osaks president Ilvese auvahis seismine, jätkas ta ülikooli õpingute kõrvalt ka müügitööga Eestis. Nii jõudis ta ühele sõbrale abiks olla vedeltoidu transporditeenuse pakkumise müügis üle Euroopa, saades oma telefonimüügiga võrku iga viienda kliendi. Seejärel tuli juba töö Äripäevas, kus Jaagup müüs keskmiselt 4-6 aastatellimust päevas, parimatel päevadel 9-13. Ja siis tuligi Ekspordirevolutsioon.
Kuigi Jaagup oli Ekspordirevolutsiooni programmist kusagilt nagu lugenud, polnud selle sisu ja atraktiivsus temani jõudnud. Kuid ühel autosõidul Haapsalust Tallinna küsis üks sõpradest, kas Jaagup on sellisest programmist kuulnud ja et see võiks talle sobida. Järgnes iseseisev googeldamine ja Jaagup panigi teele oma CV. Helistas veel ka üle, kas ikka kätte saadi. 511st noorest sai ta üheks väljavalituks 24 seas. Kuigi Jaagupi vastu tundsid võrdselt huvi nii tänane tööandja Harju Elekter kui ka üks trükikoda, sai määravaks Harju Elektri juhtide kiirem otsustamisvõime.
Tänasel päeval vastutabki Jaagup Harju Elektri tütarfirma Harju Elekter Teletehnika AS fiiberoptilise valguskaabli lahenduste (ühendused, kapid, jm) müümise eest telekomiettevõtetele Taanis, Norras, Rootsis ja Soomes.
„Me ei võistle Hiina või Tsehhiga odava otsa toodetes, vaid pakume keerukamaid valmislahendusi,“ selgitab ta. Kuigi kergmetall ja telekomimaailm olid noorukile varem üsna võõrad, suutis ta 6 kuuga ennast asjadega siiski sedavõrd kurssi viia, et päris iga kord kolleegid tema asjatundmatute küsimuste peale enam naerma ei turtsata.
Seni suurima müügitehingu on Jaagup vormistanud Saksamaa suunal. Ja seda tervelt 70 000 euro ulutuses. Esimesed tugevamad kontaktid on ta läbi murdnud ka Rootsis, kus juba käib veel väike, kuid perspektiivne tellimine.
Jaagup möönab, et tema suureks üllatuseks ei teadnud Skandinaavias pea mitte keegi neist, kellele ta müügitöö käigus helistas, midagi erilist Eesti kohta. Teatakse riiki, aga ärialased kokkupuuted puuduvad.
Inimeste lahtisulatamiseks kasutab ta üsna kindlalt toimivat vestlusmudelit. Näiteks Rootsis pöördub ta esmalt suurtesse ettevõtetesse sooviga saada abi turusituatsiooni vms väljaselgitamisel, viidates, et ei tea Rootsist suurt midagi. Lausete vahele jätab ta parajalt pikad pausid, et kuulda toru teises otsas oleva kõneleja emotsioone ja kujundada sellest lähtuvalt juba järgmised laused. Tavaliselt märgib ta, et Soomes on Harju Elekter juba suur tegija ja lisab, et Eesti, kust ta helistab, ongi nagu pigem Lõuna-Soome. Viimane väide paneb potentsiaalsed kliendid tavaliselt muigama või lausa naerma, mida siis Jaagup omakorda torusse lagistades tagant tiivustab. Nii saavadki alguse esimesed kontaktid.
Ekspordirevolutsiooni programmist arvab Jaagup vaid head. Eriti palju kasu on tal olnud inglanna Jean Suttoni praktilistest õpetustest, kuidas võõra inimesega vestlust alustada ja kuidas küsida keerulisi küsimusi. Veel kiidab ta võimalust suhelda iga kell oma 25 programmis osaleva noore kolleegiga ja pidada nõu, kuidas ühes või teises riigis, ühe või teise probleemi lahendamisel on hakkama saadud. „Meil on suur grupp ja kui vahel on keeruline, siis tuletan endale meelde, et kui teised noored müüvad, küllap siis müün ka mina!“
Jaagupi sõnul on ta seadnud endale eesmärgiks müüa vähemasti 300-400 000 euro eest aastas, enne mida ta enda tööd veel rahuldavaks ei hinda.
Tööandja kommentaar
Urmas Paisnik, AS Harju Elekter Teletehnika tegevdirektor:
"Jaagup jäi juba esmasel kohtumisel meelde oma korrektse esinemisega, kus ta selgelt põhjendas oma soovi osaleda Ekspordirevolutsiooni programmis. Jaagupi kasuks rääkis valikuprotsessis ka tema varasem edukas müügikogemus - ukselt-uksele raamatumüük Ameerikas. Peale HE Teletehnikaga liitumist suutis Jaagup lühikese ajaga sulada uude kollektiivi ning saavutada usalduslikud suhted oma klientidega. Kuigi Jaagupil puudusid varasemad kogemused lehtmetalli ja fiiberoptiliste kaablitega , suutis ta lühikese ajaga teha endale selgeks ettevõtte tehnoloogia põhialused ja tooted. Jaagupil on kombeks ka viia alustatud tööd ja projektid lõpuni, nii et tema peale võib alati loota. Seega on Jaagupil eeldused kasvada edukaks ekspordi müügijuhiks. Ekspordirevolutsiooni programm on ettevõttele igati kasulik, kuna võimaldab anda alustavale müügijuhile kontsentreeritud vormis oskuseid ja kogemusi, millede omandamine iseseisva müügitöö käigus võib kesta aastaid. Programmi teeb atraktiivseks ka tugev rahvusvaheline fookus."