Riigikogu liikme akadeemik Ene Ergma hinnangul tuleb Eesti majandusel
pikemas perspektiivis ümber orienteeruda kõrgtehnoloogiatele ja katsuda
saada jalg Aasia ukse vahele. Tänaseid Eesti majanduse probleeme võimendab
ka Ukrainas toimuv, mis vähendab kogu regiooni usaldusväärsust investorite
silmis.
„Meie majanduse suurim probleem ei ole mitte klimaatiline vaid
geograafiline, seda just eksportturgude mõttes. Selle on meie ettevõtjad
ammu selgeks saanud, et ainult ida suunal ei saa oma tegevust üles ehitada,
aga tõsine probleem on see, et meie olulised välisturud on kõik siinsamas
meie ümber,” ütles Ergma ja lisas, et need riigid on aeglased vana Euroopa
majandused või endise idabloki riigid. „Me mängime enda kodu ümber, kus
praeguste sündmuste taustal on suurt kasvu raske loota.”
Seda võimendab ka Ukrainas toimuv, mis vähendab kogu regiooni
usaldusväärsust investorite silmis. „Teiselt poolt võimendavad
rahvusvahelised kriisid alati protektsionismi, kõik riigid mõtlevad
eelkõige selle peale, et kodus asjad korras oleks,” tõi Ergma välja veel
ühe probleemi, millega Ukraina kriisi jätkudes üha enam silmitsi seistakse.
Ergma sõnul on Eesti probleem see, et meie ei saa lootma jääda oma
sisetarbimisele. „Sellega võib mõnda aega ennast petta, aga pikas
perspektiivis on see tupiktee. Me peame võtma selgelt suuna arenevatele
turgudele ja suutma välja nuputada, kuidas jalg Aasia ukse vahele saada,”
sõnastas Ergma Eesti majanduse suurima väljakutse järgmiseks kümnendiks.
„Ja Aasiasse minekuks on vaja toota keerulisi ja kalleid asju,
kõrgtehnoloogiat, sest odavat tööjõudu on neil endilgi.”
„Eesti jaoks üksi on see ulme, aga seda pole suutnud teha ka ülejäänud
Euroopa. Siin on vaja Euroopa ühist poliitikat ja lähenemist,” ütles Ergma
ja lisas, et Ameerikalt on siin palju õppida. „Kui me vaatame, kui
intensiivselt nad Aasias oma ettevõtete ja turu laiendamise eest seisab,
siis samamoodi tuleb ka Euroopal asuda tegutsema. Ainult nii saame ka pikas
perspektiivis olla edukad.”
Sel nädalal avaldas Statistikaamet, et 2014. aasta I kvartalis vähenes
Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) võrreldes 2013. aasta I kvartaliga
1,9%.