Soome ettevõtja Aki Kakko, kes tegeleb personali värbamisega üle maailma, rääkis Turundusraadio saates, et kuigi tööandja brändingu võimalused on sotsiaalmeedia levikuga oluliselt avardunud, ei ole levinumad sotsiaalmeedia kanalid nagu Facebook või LinkedIn kõige efektiivsemad kohad tööandja brändi ehitamiseks ja inimeste värbamiseks, sest paljud tipp-professionaalid suhtlevad omavahel hoopis teistes eriala või valdkonna spetsiifilistes võrgustikes väga fragmenteeritult. Kakko sõnul kasutab tema oma töös kokku 11 000 erinevat võrgustikku üle maailma.
Aki Kakko, kes kõneleb tööandja brändist ka jaanuari lõpus Tallinnas toimuval Unistuste Tööandja konverentsil, rääkis Turundusraadios, et üha rohkem peavad ettevõtted nägema vaeva endi kui tööandja tutvustamisega, mille osas on sotsiaalmeedia heaks kohaks. Tema sõnul on aga sõnal meedia eksitav mõju, kuna tegelikult ei saa ettevõtted seal jagada ühepoolseid värbamiskuulutusi, vaid peavad kandma edasi oma kultuuri. „See ongi pigem kultuuri bränding kui ettevõtte bränding,“ lausus ta.
Aki Kakko sõnul tuleks ettevõtetel aru saada, et sotsiaalkanalites suheldes pole ei häid ega halbu tööandjaid, on vaid erinevate kultuuridega tööandjad, mis sobivad erinevatele inimestele. Näiteks innovaatilised startup ettevõtted ei pruugi sobida töökohaks suurte korporatsioonide töökogemusega inimestele, kuna protsessid toimivad neis erinevalt.
Iga rahvusvaheline värbamine algab Kakko sõnul riigi ja ettevõtte maine loomisest. Alles seejärel saab vaadelda ettevõtet konkurentsis teiste omasugustega ja tuua välja kultuurierisused. Selleks tuleb alati kõigepealt kaardistada, milliseid spetsialiste on vaja, millistes sotsiaalvõrgustikes nad liiguvad ja siis leida lähenemisvõimalused nende juurde. Kõige keerulisem on sotsiaalmeedias fokusseerida sinikraedele, kuna kuigi nad on seal olemas, pole neil tavaliselt erialakeskset professionaalset suhtluskeskkonda.
Näiteks kui mõni Eesti firma tahab omale värvata parimaid IT spetsialiste üle maailma ja tuua nad tööle Eestisse, siis on Kakko sõnul selliste kolimist eeldavate töökohtade puhul oluline, et riik, kui hea töö- ja elukeskkond, on ennast eri programmide ja kampaaniatega eelnevalt tutvustanud. Kui inimesele riik sümpatiseerib, alles siis saab teha juttu firmast ja selle eripäradest. Kakko märkis, et kui värvatakse korraga 200 inimest, kellest 80% on IT-spetsialistid või arstid ja ülejäänud 20% muud ametid nagu raamatupidaja, kokk, sekretär, haldusjuht, jne, siis on mõistlik püüda professionaalidele läheneda läbi sihikindla suhtluse piiratud professionaalsetes sotsiaalvõrgustikes, ülejäänud 20% võib leida läbi massimeedia värbamiskampaaniate.
Inglise keelset Turundusraadio saadet Aki Kakkoga saab kuulata siit