Tanja Flidner on erakordselt laialdaste huvidega Narva neiu, kelle tõi Tallinnasse õppima asumine Mereakadeemiasse. Pärast 4 aastaseid õpinguid sai temast 2010. aastal meretranspordi juht-sadamajuht. Mitte just kõige tavapärasem valik kauni neiu jaoks, kuid Tanja kinnitab, et teda võlus juba tollal võlusõna „merendus“ ja selles aimas ta olevat hea karjäärivõimaluse.
Kuid Tanja pole ainult kaval karjääriplaneerija. Tema taust on sootuks loominguline. Narvas jõudis ta lõpetada muusikakooli, kirjutas ise muusikat, mängis klahvpille ja laulis omaenda loodud tüdrukutebändis mitmeid aastaid. Ansambliga esineti üle Eesti.
Lisaks kaunistab teda veel ka kirg maalimise ja joonistamise vastu, mis Tanjal suurepäraselt välja tuleb. Ka Narva kunstikool on tal lõpetatud. Kuigi muusiku töö tõi palju austajaid ja fänne, lagunes ansambel sedamoodi, mismoodi neiud abielluma, lapsi saama, ülikooli õppima asuma ja Narvast ära kolima hakkasid. Kuid enda lõbuks käib Tanja stuudios aeg-ajalt rokkimas tänini, kaasas fonogrammid.
Tanja rõhutab, et kuigi tema kodune keel oli vene keel, siis Venemaaga ei seo teda miski – just seetõttu oli ka loogiline asuda edasi õppima Tallinnasse mitte näiteks Piiterisse. „Olen ema liini pidi sakslane, vanavanemad elasid Hiinas, kus nad ka tutvusid. Nad sõjas ei osalenud, tulid Venemaale hiljem, elasid Piiteris ja Ukrainas Mariopolises. Seal tutvusid omakorda mu vanemad, keda suunati tööle Eestisse,“ räägib Tanja.
Ekspordirevolutsiooni programmi sattus Tanja pärast aastaväldanud õpinguid Taani rahvaülikoolis. Nägi kuulutust ja otsustas kandideerida. Tal oli ette näidata nii tehniline kõrgharidus kui välismaal elamise kogemus. Töömessil valis ta välja mitu firmat, kellele end tutvustas. Teist hulgas meeldis näiteks Matek. Tänane tööandja Wett Eesti talle töömessil muljet ei avaldanud - logistika ei tundunud nii tõsine valdkond kui tootmine.
Töölevõetuna ja programmi pääsenuna pidi aga Tanja logistikute keerulise elu ja terminoloogia selgeks õppima. Wett toob juba palju aastaid kaupu peamiselt Aasiast, võtab vastu, ladustab, sorteerib ja saadab edasi Venemaale. Moskvasse peamiselt. Kuid ka Ukrainasse. Kaubaks on kontoritarbed, autokummid, riided, mänguasjad, jms. Miks imporditakse Venemaale kaupu Hiinast läbi Eesti!? Põhjus on Tanja sõnul lihtne: see on turvalisem. Mööda raudteed või rekkaga kipub ikka osa kaubast aeg-ajalt kaotsi minema, seega pigem eelistatakse meretransporti Eestisse ja siit edasi autovedusid. Peterburi sadama ümber ringleb ka palju kriminaale, sadamat ei puhastata talvel piisavalt jääst, altkäemaksud on suured, jne. See kõik muudab kaubaveod läbi Eesti õigustatumaks.
Kuid Tanja sattus Wetti just siis kui hakati looma müügiosakonda, et ennast ühe turu sõltuvusest vaikselt vabaks osta. Nüüd töötatakse juba nii Euroopa kui teiste SRÜ riikide suunal, otsitakse uusi kliente. Tanja töö oligi aidata leida õiged turud, teha turu-uuringud ja saada paika müügistrateegiad. „Alles nüüd teame, keda ja miks tahame, ja saame tõsiselt alustada müügitööd,“ ütleb ta. Enim keskendutakse nüüd Kasastani, Hiina ja Saksamaa kaubavahetusele.
Millest oli Tanjale enim kasu Ekspordirevolutsiooni programmis? „Turu-uuringute läbiviimise koolitusest oli palju kasu. Samuti oli vajalik baaskoolitus „Passport to Export“. Kõike mida räägiti, jagasin ülemustega, kes tahtsid kohe teha läbi erinevad meile õpetatud maatriksid ja analüüsid,“ räägib Tanja. Tema sõnul oli väärtuslik ka Rootsis toimunud koolitusreis, kuid see oleks isegi ehk kasulikum olnud tema ülemusele.Täna teeb Tanja iga päev keskmiselt 5 uut kliendikõnet, lisaks suhtleb olemasolevate klientidega.
Tanja sõnul oli tal enne Ekspordirevolutsiooniga liitumist olemas rahaliselt kasulikum tööpakkumine, kuid täna on ta õnnelik, et julges valida koolituse ja töö Wettis. „Otsustasin programmi kasuks ja ei kahetse. Olen saanud palju uusi tuttavaid, palju uusi teadmisi ja oskuseid. Kuigi rahaliselt polnud see nii kasulik, siis kogemus on väga väärt,“ kiidab ta. Kui aasta läbi saab, loodab ta vargsi ka palgatõusule.